Kuna minust nüüd asjaolude ja minu enda aktiivsuse tulemusena on saamas mitmes erinevas valdkonnas toimetaja, siis eile tundus mulle küll, et ega küll küllale liiga ei tee ja võtaks siis ühe valdkonna veel juhendada.
Lugu siis ise seesugune, et oli üks inimene, kes taaskord sokikudumise oli käsile võtnud. Eelmine kord oli see tal kanna kudumise tõttu pooleli jäänud ja nüüd siis, taaskord oli ta oma sokikudumisega sama koha peal. Aga, sattusin siis mina olema õigel ajal õiges kohas ja ega siis polnudki muud, kui aga vardad kätte ja tegutsema ja sinna juurde ka seletavat juttu rääkima. Mõned kootud read hiljem, ma loodan, sai see sokikanna kudumise teadmine ja oskus edasi antud - et mismoodi see asi siis käib.
Ennast mind muidugi paneb see asi muigama, sest ma pole eriti vaimustuses sellest käsitööteemast, kord viie aasta jooksul tuleb tuhin peale, siis koon kinda- ja sokipaare nädala jooksul mitmeid ja ongi jälle käsitöö tegemise isu läinud, tükiks ajaks. Aga teadmised-oskused jäävad, need ei kao kuhugi.
Ja üks selle nädala uus katse õnnestus mul ka, vähemalt minu arvates, väga hästi - asi, mille ajakulu ma arvestada ei osanud, mille keerukusele hinnangut anda ei suutnud, osutus vaid paaritunniseks keskendunud tegevuseks - jah, kirjutamisega on mul asjalood tõesti hästi, tuleb tunnistada ja ka siin ei ole vahepealne paus sugugi oma jälge jätnud - selged ja konkreetsed laused tulevad justkui iseenesest.
Ülejärgmiseks nädalaks aga võluti mulle välja ka üks täiesti uus tegutsemisvaldkond, sellegi võimaluse kasutan heal meelel ära, ikkagi midagi teistsugust, mida siiani olen vaid kaugelt näinud. Aga eks paistab, mis sellest kõigest siis saab, ja ilma proovimata niikuinii teada ei saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar