Eilne päev oli mul vaba, tegemaks mida iganes, Helsingi linnas. Kuna selliseid päevi on juba üksjagu olnud ja ikkagi oli tegemist talveajaga ja "kogu oma elu" tuli mul endaga kaasas kanda, siis tuli välja otsida sobiv tegevus.
Eks ma olin enda jaoks muidugi valmis mõelnud suurepärase päeva sisustamise mooduse - saata see mööda Heurekas. Enne reisi vaatasin järele, kas ikka Heureka lahti on ja esialgu pidin peaaegu suure pettumuse osaliseks saama - umbes sellise teadmisega, et näedsasiis, avatakse pärast uuendamist just päev pärast seda, kui mul vaja oleks. Aga siis, tehes oma peas väikese revisioni, sain aru, et ma olin kuupäevaga eksinud, et tegelikult klapib kõik minu graafikuga kenasti kokku ja ma saangi Heurekasse minna.
Jätan siinkohal täiesti kahe silma vahele asjaolu, et Heureka asub Tikkurilas, mis on hoopis osa Vaantast, võin ju siiski öelda, et üldisemas mõistes sai mu päev siiski mööda saadetud Helsingis.
Aga, nüüd kaldusin oma peamisest teemast kõrvale. Ehk siis, Heureka on täpselt üks nendest kohtadest, kuhu võikski jääda. Ikka on midagi, mida teha, ikka on midagi, mida proovida, ikka on midagi, mida katsetada. Ja eks mõnel hetkel tundsin seda tunnet, mida mul oma teiste toimetuste keskel oli õnnestunud just mõni nädal tagasi kuulda ühe teise täiskasvanu suust: "Las lapsed mängivad, ma ei taha nende mänguvõimalusi vähendada!" Repliigi korras tuleb mul ära märkida, et mõistan praegu, milline luksus on minu elu - üks osa minu iganädalastest "kohustustest" ongi mängida ja olla mänguline!
Kuid, sellised paigad, kuhu võikski jääda, on minu jaoks veel AHHAA keskus, Energia Avastuskeskus ja muidugi üks minu suuri lemmikuid, Iloni Imedemaa. Need on sellised paigad, kus aeg möödub kiiresti ja kuhu võibki ennast unustada, loomulikult mängima, mida siis muud ikka tegema?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar