Oh, ärge nüüd ehmuge - ma pole suurest puhkamisest haigeks jäänud. Puhkusega on selline kummaline asi, et ei taha kuidagi antud vaba aega raisku lasta, nii otsisin minagi vabasse reedesse tegevust.Hommikusi uudiseid läbi kammides sattusin teatele bastionikäikude laiendamisest ja nii tekkiski (õigemini meenus) mõte Tallinna alla käima minna. Veidi uurimist ja üks telefonik6ne (numbril 644 6686 tuleb ennast registreerida) ning olidki eeldused käikudesse kondama minekuks loodud. Nüüd oli vaja vaid õigel ajal olla Kiek in de Kök'is ning seiklus võiski alata.
Enne "maa alla" minemist tutvustas giid Kiek in de Kök'i ja Lindamäe vahel olevaid ajaloolisi vaatamisväärsusi - nt sain teada, kust on Komandandi tee oma nime saanud, et Harjuoru võimla asemel on nüüd kirik, et Linda kuju juures käiakse kõigi süütult kannatanute mälestuseks lilli asetamas.
Nii saabuski aeg kuumal suvepäeval külmkambrisse suunduda, st käikudesse laskuda. Rootsi ja Ingeri bastioni käigud on omavahel ühendatud ja külastamiseks hästi korda seatud. Kui ühte bastionit iseloomustavad kõrged laed ja pikad koridorid, siis teine koosneb kasemattidest (koridor on "väravatega" "tubadeks" jagatud), milles praegu paikneb vaid kahe ilmasõja vahel ehitatud ventilatsioonisüsteem ning nõukogude aja pärandina naride raudraamid.
Ka loodusvaatlusi sai teha - haruldane ämblikuliik (nüüdseks juba 3 aastat tagasi varastatud) generaatori ruumis, mälestus mai alguses teadmata suunas lahkunud nahkhiirest ja laest langevad stalaktiidid.
Seda ei tea veel keegi, kui palju on Tallinna all käike, kuid on tore, et osasse neist saab rändama minna. Kuuldavasti pidi peagi saama korda seatud praegu avatud käikude ühendus Kiek in de Kök'iga - siis saab ekskursioon alguse juba sealt.
Seniks aga soovitan võtta see aeg ja Tallinna maa alust osa avastama minna. Ja soojad riided kaasa, sest väljas lõõskav päike läbi 4-6 meetri paksuste müüride tungida ei suuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar