Seda vist ei tasu mu käest küsida, et kuidas siis sedasi juhtus, et sattusin Märjamaa folki külastama? Eks sai vaadatud, et kus esineb nädalavahetusel VLÜ ja kolme võimaliku variandi seast valitud lähim paik - Märjamaa.
Mõeldud, tehtud ja sõit Märjamaale võiski alguse saada. Mõnusalt paitav päikese oli saatjaks järjekordsel seiklusel. Kohale sai jõutud veidi tund aega enne VLÜ (planeeritud) lavale asumist. Ümberringi sebisid erinevaid keeli kõnelevad ja erinevate rahvaste rahvariideid kandvad inimesed. Kõik mõnusalt rõõmsas tujus ja ilmselgelt nautimas üritust kui sellist.
Laval aga esinesid kord rahvatantsijad, siis jälle puhkpilliorkestrid ja viimaks veel ka lauljad. Aeg muudkui kulus ja tundus kuidagi kahtlane, et VLÜ võiks lubatud ajal lavale saada. Loomulikult niimoodi läkski, ehk tsiteerides üht muusikut: "Mis on professionaali ja harrastaja vahe - kui professionaali ei saa kuidagi lavale, siis harrastajat ei saa kuidagi lavalt ära". Pärast pikki esinemisi järgnes ka umbes poole tunni pikkune folgi korraldajate ja toetajate tänamine. Ja VLÜ sai siis lõpuks lavale, üllatus-üllatus, kaks tundi planeeritud ajast hiljem.
Aga ootamise ja muu toimetamise vahepeal sain veidi jutule väga stiilses riietuses flaamlastega - naised oma heegeldatud peakatetega ja mehed koolipapadele sarnaneva välimusega hakkasid muu rahva seast väga hästi silma ja oma särava olekuga tõmbasid suisa ligi. Nii ei suutnud minagi ennast tagasi hoida ja pidin pilti tegema ning uurima, et kust nad täpselt on ja mis keelt nad räägivad.
Mõeldud, tehtud ja sõit Märjamaale võiski alguse saada. Mõnusalt paitav päikese oli saatjaks järjekordsel seiklusel. Kohale sai jõutud veidi tund aega enne VLÜ (planeeritud) lavale asumist. Ümberringi sebisid erinevaid keeli kõnelevad ja erinevate rahvaste rahvariideid kandvad inimesed. Kõik mõnusalt rõõmsas tujus ja ilmselgelt nautimas üritust kui sellist.
Laval aga esinesid kord rahvatantsijad, siis jälle puhkpilliorkestrid ja viimaks veel ka lauljad. Aeg muudkui kulus ja tundus kuidagi kahtlane, et VLÜ võiks lubatud ajal lavale saada. Loomulikult niimoodi läkski, ehk tsiteerides üht muusikut: "Mis on professionaali ja harrastaja vahe - kui professionaali ei saa kuidagi lavale, siis harrastajat ei saa kuidagi lavalt ära". Pärast pikki esinemisi järgnes ka umbes poole tunni pikkune folgi korraldajate ja toetajate tänamine. Ja VLÜ sai siis lõpuks lavale, üllatus-üllatus, kaks tundi planeeritud ajast hiljem.
Aga ootamise ja muu toimetamise vahepeal sain veidi jutule väga stiilses riietuses flaamlastega - naised oma heegeldatud peakatetega ja mehed koolipapadele sarnaneva välimusega hakkasid muu rahva seast väga hästi silma ja oma särava olekuga tõmbasid suisa ligi. Nii ei suutnud minagi ennast tagasi hoida ja pidin pilti tegema ning uurima, et kust nad täpselt on ja mis keelt nad räägivad.Hiljem õnnestus meil neid mehi koos eestlastega ka tantsimas näha - VLÜ kahe seti vahed täideti kenasti improvisatsiooniliste ülesastumistega. Kuna eelnevalt kokkutantsimist harjutatud ei oldud, tuli tants ideaalilähedaselt välja alles viimaste sammude ajal, kuid see polnudki oluline - rõõm koostegemisest oli kõikehaarav.
Folgi külastajaid rõõmustati ka ilutulestikuga - mitut sorti tulevärki lasti tumedasse augustitaevasse järjepanu peaaegu viie minuti jooksul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar