Ja hakkaski seekordne sissepõige Hiiumaale läbi saama. Kuid enne ei saanud ju lahkuda, kui polnud Kärdlale ringi peale teinud.Ringkäik algas Keskväljakul ja tuletõrjemaja torni ronimisega. Torni tipust sai heita pilgu Kärdlale, tornis sees aga tutvuda laste päästeteemaliste joonistustega.
Edasi läks tee lauluväljakult ja pargist läbi kirikuni - kivikirikuni, mis 1920ndast aastast alates on puutorniga. Järgmisena Kärdla kalevivabriku mälestusmärgini.
Üllatav on mõelda, et 1830. aastal kõrgus praeguse madala Kärdla keskel neljakorruseline vabrikuhoone ja leidus piisavalt inimesi, et see 1941. aastani (mil hoone süüdati) käigus hoida.
Mälestusmärgi kõrval on Pikk maja, kus asub Hiiumaa muuseumi teaduse- ja näitusekeskus. Lisaks kalevivabrikuteemalisele püsiväljapanekule v6is tutvuda ülevaatega Hiiumaa rahvarõivastest ning Mei'de suguvõsaga, kelle seas on olnud nii meresõitjaid kui ka kunstnikke.
Väike Kärdla-ekskursioon lõppes minigolfi ja lõunaga Rannapaargus. Ja tuligi kätte taaskord asjad pakkida ning suure maa poole teele asuda.
See reis Päevasaarele möödus imekiiresti ja mina jäin väga rahule - mulle meeldis saare rahulik ja stressivaba elu, mis aitas unustada muu maailma, vaheldusrikas loodus, lahked ja sõbralikud inimesed. Nähtud sai üht-teist, kuid jäi ka avastamata radu, mille külastamiseks saarele naasta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar