Leigole mineku otsus sai vastu võetud juba mitmeid kuid tagasi ja kavast välja valitud "Tango öö". Kui saab ööks nimetada kontsertkava, mis algab kell 4 päeval.Õhtut alustanud Bird & "Primitive Music Society" ja järgnenud Coco Mbassi jätkasid eelmisel õhtul kogetud ürgsete rütmide maailma lainel - esimene oma lihtsate instrumentidega (kuidas muud moodi nimetada vanni, harja jms), teine sametise ja meisterliku häälega. Kuigi tangost oli asi ikka väga kaugel, olid just need kaks esinejat mulle südamelähedased. Havailt pärit Bird käis trummidega ümber kui Jaapani Yamato trummarite väiksem vend. Samas suutis ta koos "Primitive Music Society'ga" tekitada avaral maastikul efekti kuskil lokaalinurgas mängivast ansamblist. Coco Mbassi aga nägi kõvasti vaeva, et publikut kaasa elama saada - viimaks läks see tal korda, sest rahvas laulis lõpuks ikka kaasa.
Järgnes "Tango Nuevo" ülesastumine, milles lisaks Eesti muusikutele osalesid Argentina lauljatar Laura Lahera ning üks tantsijatepaar. Ei tea, kas olid mul liiga hästi meeles "Quadro Nuevo" poolt pakutud elamused, igal juhul jäi selle koosluse poolt pakutu minu jaoks kaugeks.
Enam-vähem sama lugu oli ka Poola akordionitrio "Motion Trio'ga" - kuigi nende poolt pakutu oli väga omanäoline, rikkus ülikõvaks keeratud heli igasuguse nautimisvõimaluse ära. Küll aga suutsid poolakad hästi demonstreerida akordioni võimalusi - selles osas oli parimaks näiteks lisaloona esitatud arvutimängudest inspireeritud "Game Over", milles esinenud plahvatushelisid mina küll akordioni tekitatuiks pidada ei suutnud.
Publik oli enamasti vaoshoitud, kuigi õnneks hakkas silma ka siiraid nautijaid, kes ennast muusikast kaasa haarata lasid. Üldisest uimasusest virguti alles siis, kui järjekordne esineja etteastumist lõpetama asus. See (ja järgmisel päeval Tartus "Emajõe festivalil" kaks setti peaaegu lagedal tantsuplatsil VLÜ nautimist) viis mind mõttele, et muusiku amet nõuab vaprust - annad endast kõik ja kunagi tea, kas ka kuulajad-vaatajad kaasa tulevad.
Kuid Leigol käimise nädalavahetus pakkus lisaks muusikalistele ka hulgaliselt visuaalseid elamusi - tuledemäng (lõkked, küünlad, prožektorid) Leigol ja võrratud vaated Vooremaa maastikel - metsade vahelt piiluvad järved, päikest peegeldavad viljapõllud ja võimalus lasta pilgul kaugele uidata. Kuigi saatuse tahtel pole ma sealkandis kunagi elanud, annavad ilmselt juured endast märku - see (minu esivanemate kodupaik) on minu jaoks koht, kus ennast alati hästi tunnen!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar