reede, 13. märts 2020

Ringist väljas...

Praegune eriolukord on minu jaoks mingis mõttes kummaline. Sest, kui ma inimestega ei suhtleks ega oleks ka otsapidi ühes ringis sees, mida praegune olukord iseäranis mõjutab, siis oleksin täielikus teadmatuses sellest, mis toimub ja loomulikult ka sellest, et Eestis on eriolukord välja kuulutatud.

Põhjus on väga lihtne - raadiot ma ei kuula, uudiseid ei loe ja televiisorit pole mul juba aastaid olnud. Ja praegu panebki mind veidi imestama see, mis eksperimenti riik elanikkonna teavitamisega teeb. Mingi aeg tagasi vähemalt tuli Terviseameti poolt e-kiri, mis rääkis viiruseohust ja andis ka esialgsed juhised. Nüüd, kui asjad on edasi arenenud, on aga riigipoolne suhtlemine puudulikumaks muutunud. Vähemalt niimoodi tunnen mina praegu.

Jah, ma saan aru, et eeldatakse justkui peaks ma igasuguseid uudistekanaleid jälgima, aga arvestades seda, missugune on olnud meediakanalite sisu juba pikka aega, siis mina küll enam ei tahtnud, seda kõike endasse saada, päevast päeva. Ja olles kuulanud ka teisi inimesi, siis on minusuguseid inimesi palju.

Ja eks ma mõistan ka seda, et ma ise olen sellise olukorra loonud. Aga, ma lihtsalt tahan siia kõrvale tuua näite Islandilt - niipea, kui riiki sisenesin, saabus telefonile 112 pealt sõnum, et on selline viiruseoht ja mida siis sellise ohu puhul teha. Samalaadse sõnumi sain veel mõned päevad hiljem ka. Minu arvates väga mõistlik - inimestel on ju telefonid ikka olemas ja nad kasutavad neid. Ja mobiilioperaatoritel on sellise sõnumi saatmine vaid mõne nupulevajutamise teema - sellised funktsioonid on võrkudesse juba vaikimisi sisse planeeritud (esialgu küll vaid võrguinfo edastamiseks, aga neid saab edukalt kasutada ka praeguses olukorra (eks mul on tulnud omajagu lugeda mõistet broadcasting channel, ju see teadmine avaldab praegu mõju)).

Ehk siis see, millest mina mõtlen, on antud hetkel see, et riigil peab ikkagi olema eesmärk jõuda iga inimeseni ja kasutada kõiki talle kättesaadavaid vahendeid. Aga võib-olla olen ma ka liialt naiivne, kui ma arvan, et riigil need vahendid olemas on (ja võib ju olla ka niimoodi, et olen riigi ülesannetest valesti aru saanud)...

Positiivne praeguse olukorra juures on aga see, et ollakse üksteist toetavad ja abivalmis ja mõistvad. Samamoodi, nagu ma siin mingi aeg tagasi olen kirjutanud sellest, kuidas suure lumeuputuse puhul olid kõik mõistvad, kannatlikud ja abivalmis ja üheskoos saadi hakkama.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tuleb siiski eriolukorra uudiseid lugeda, näiteks tänaseid välisministeeriumi teateid, sest piire pannakse Euroopas järjest kiiremini kinni ja välisminister kutsub kõiki eestlasi viivitamatullt koju tulema, sest varsti ei pruugi see olla võimalik, sest reisid ja lennud peatatakse.

J ütles ...

Suur tänu sellele tähelepanu juhtimise eest!

Teisest küljest, olen ma ju lugenud algallikat - ehk siis ametlikke otsuseid. Ja sealt leidsin info selle kohta, et elektroonilise side ettevõtja peab avaldama info koheselt ja tasuta. Aga, telefon vaikib jätkuvalt. Sama asi on ka e-postikastiga, ametlikule eesti.ee aadressile saadetavate kirjadega.

Aga tegelikult tuleb ikka lähtuda mõistlikkuse printsiibist - riskirühmad on ju teada ja kokkupuuteid nendega olen minimeerinud. Muus osas on vaid see abi, et täisväärtuslikku toitu süüa ja meel rõõmus hoida. Sest, nagu aru on saada, ei pruugi teadlikki olla sellest, et viirus küljes on...