Täna on siis see päev, mil olen tihedalt kokku puutunud vanemate inimestega, kes mul siin ka igapäevaselt ikka kuidagi hoole all on ja tõdemus on selline, et need inimesed, kes on viimase suure sõja ja küüditamise üle elanud ja hakkama saanud siin vahepealse eluga, ei pelga seda praegust viiruse värki.
Ja siis on tulnud minul olla targem ja teha otsused nende eest. Nõnda sain ma siis sel nädalal, mis asjaolusid arvestades oleks pidanud olema vaba igasugusest juhendamisest, täna hoopis teistlaadi kogemuse - kuidas juhendada üht vanainimest kaugjuhtimise teel arvuti kasutamisel. Ja kuidas teda motiveerida lõpuni proovima ja katsetama. Ja võin ennast kiita (esialgsed kiidusõnad suunasin muidugi vanainimesele endale, et ta sai talle antud ülesandega lõpuks hakkama), sest asi, mis tegemist vajas, sai tehtud ja ta suutis ikka lõpuni pingutada.
Selle asja teine pool on see, et praegu tuleb uksest ja aknast teavitusi sellel teemal, et kõik kohad on kinni ja erinevat liiki käitumisjuhiseid, aga keegi ei arvesta suurt sellega, et selline asi tekitab osadele inimestele lisapingeid ja täna mul just seesugust pinget maandada tuligi, sest see, kes infot jagas, oli veel iseäranis "nutikas" olnud ja oli jagamise teinud selliselt, et vähese oskuse ja kogemusega arvutikasutaja ei saanudki aru saada, kuidas peaks ta sellele infole ligi pääsema, mida jagada sooviti.
Aga tagasi nende vanemate inimeste juurde - see tänane toimetamine oli siis ikka selles valguses, mis praegu selle ringi liikuva asja kohta teada on: et vanemad, nõrgema tervisega inimesed on antud juhul kõige haavatavamad (ja minusugusel, kes ma ei pruugi arugi saada, et mul see asi külges on, tuleb neist teadlikult eemale hoida)... Ja nii mul ongi selline mõte, et kuidas saan mina neid hoida, kui nad ise on nii põikpäised ja kangekaelsed ja tahtmist täis eirata neid nõuandeid, mis neile antud on?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar