Selle loo algus ulatub ühte tuisusesse päeva Islandil. Ühte emotsiooni sellest päevast olen juba kirjeldanud. Teine tuleb siis kohe siia otsa ka, ega pole pääsu. Sest sellesse päeva mahtus palju head muusikat...
Põhjus selleks imelihtne - otsustasin külastada Islandi Rock'n'Roll'i muuseumit. Ja kuigi olin selle külaskäigu suhtes algul veidi skeptiline, siis mida rohkem ma seal aega mööda saatsin, seda enam veendusin (üllatus-üllatus) taaskord selles, et muusika on ikka minu teema. Ja muidugi oli väga vägev selle asja juures see, kuivõrd palju head muusikat ma selle muuseumis veedetud aja jooksul kuulsin. Veelgi imelisemaks muutis asja aga see, et muusikale olid taustaks valitud imelised vaated Islandi eri paigust ja see kõik kokku (arvestades läbi missuguse tuisu olin muuseumisse kohale mütanud) võimendas saadud elamust veelgi!
Aga, endale panin kõrva taha mõned esitajad ja üks neist paladest, mis tundus, et ikka tuju heaks teeb, on siis seesugune (siit siis imeliste loodusvaadetega versioon):
Eks seal muuseumis sain ühe ja teise üllatuse osaliseks - saades rohkem teada mõnest esitajast, kelle mõnda pala olin varemalt kuulnud. Ja nii mõnigi lugu, mille teemal poleks kuidagi osanud seoseid luua, sai endale esitajanime taha.
Ja kogu sellest rikkusest osa saades mõistsin üsna hästi seda maagilist ja vägevat väge, mis on Islandile ainuomane, kuidas seal loodud muusika seeski on omamoodi jõud, midagi, mis on erakordne, midagi, mis on ainulaadne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar