Sellised sõnad pärinevad Raido Koppeli suust, kes antud juhul räägib akordioni (või täpsemalt nööpakordioni (väike vimka peab ikka asjadel sees olema, nõnda ka sellel nimetusel siin praegu)) kättevõtmisest. Kahjuks ei õnnestunud mul seda saatelõiku saatest "Hommik Anuga" internetiavarustest kätte leida, aga vähemalt nõndapalju pakkus saatetutvustus ja eks selleteemalist artiklit on võimalik lugeda ka Pärnu Postimehest.
See aastatetagune tõdemus tuli mulle täna meelde, kui õnnestus ühe õhtu jooksul suisa kahel kontserdil "käia" ja neist teist kuulates, mille andis duo Int ja Müller, tuligi mulle meelde see, et hea muusika on ikka parim ravim, ükskõik mille vastu. Olgu selleks siis kehv enesetunne või valutav selg või kasvõi peavalu.
Seda tean ju omast kogemusestki - neid kõiki on enne mõnda kontserti kogeda saanud ja muusika kuulamise käigus on need hädad kõik ununenud. Samuti tuleb silme ette aastatetagune kogemus Goo Goo Dolls'i Londoni kontserdilt, kus pika ootamise tulemusena tekkis juba selline tunne, et ei jaksa ja ei suuda ja ei saa, aga kui muusikud lavale tulid, ununes see kõik hetkega ja energiat jagus kaasaelamiseks ja täielikuks eufooriaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar