Eks ma olen selle asja üle ka varemalt pead murdnud, aga eile tuli see teema taas üles - et kuidas kaptenid ja tüürimehed suudavad merel olles töötegemisele keskenduda, kui nende ümber on nõnda palju ilu ja vaatamist kogu aeg. Lihtsalt, kuhu aga pilgu suunad, igal pool on ilu ja imestamist ja imetlemist. Peas kõmab ingliskeelne fraas: beats me!Aga eks see vist ongi nende ametite võlu - arvukalt päikesetõuse ja -loojanguid, päevadest ja öödest rääkimata, mis kõik võivad oma iluga hinge kinni võtta. Pole siis imestada, et meremehed puha suured romantikud on. Kuigi jah, sõltub ikka millega merd sõita - kui ikka meie kliimas lahtises paadis või jahis kulgeda, siis on ebamugavusi arvukalt, aga suure laeva kaptenisilla kaitstud keskkonnas on see kõik muidugi imeline.
Ja eks mõnikord näitab meri oma karmimat nägu ka, kuigi, ka see võib olla väga veetlev, tuleb tõdeda, kui just merehaigust peale ei tule ja see kogu tähelepanu enda peale ei tõmba.Kuid, teisipidi jälle, kui oled juba kord mere järele haige, nagu mina olen, siis oled ja teha pole mitte midagi - ikka on merd vaja ja mereta ei oska kuidagi olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar