Ma siin mõtlesklesin tükk aega oma vaate üle, et kas see on tõesti võimalik, kas ma ehk olen eksinud. Et peaks olema rohkem sisu, sest ometigi on ju omandatud teadmisi, ühest ja teisest, elust ja asjadest, aga eelmine nädal andis vastuse:
Mõni samm on veel minna, tipp polegi saavutatud. Aga, tubliduse ja visadusega saab vallutatud ka kõige kõrgemad tipud. Arenguruumi on ja kuidas veel...
Aga mis ma siin ikka ironiseerin, pigem on asi minu suures kadeduses. Või siis selles, et ma püüan maha salata üht osa iseendast, seda osa, mis ihkab ennast säravamate sulgedega ehtida. Ja-jah, tõesti-tõesti. Kuigi (seegi puutub, ma praegu suure üllatusega avastasin, teemasse), huvitaval kombel olen viimasel ajal märkama hakanud, et ripsmetušš muudab naiste silmad kuidagi eriti koledaks, iseäranis see selline tükkis ollus, mida enamasti ripsmetele lisada on otsustatud.
Ja friigist on aina suurem friik saamas... Ei tea, kas mõni asi mu jaoks normaalseks ka jääb?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar