Kui ma olen omalt poolt teinud kõik, mis teha annab, siis ei ole ju minu asi hoolida, kui teised ei hooli. Täpselt nii ma seda asja mõtlen ja täpselt nii ma seda asja ka teen.
Lugu siis seesugune, et tuli üks vana asi üles. Mõtlesin, et tegeleks selle asjaga väheke. Või vähemalt tegin ettepaneku, et võiksin selle asjaga tegeleda. Aga kuna keegi mu ettepanekule reageerinud pole, siis ma mõtlen praegu, et ju siis polegi vaja, ju siis on taaskord selline seis, et mina hoolin rohkem, kui vaja oleks või peaks, mõtlen ette rohkem ja arvestan enamaga. Aga, kui pole vaja, siis pole vaja. Jätan siis selle teadmise kuhugi tahaplaanile ja lepin selle teadmisega, et mina tegin kõik endast oleneva.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar