Viimati raamatukogust laenutatud kolm raamatut sain siis eile läbi loetud. Ja hämmastav on see, et mul nende kolme raamatuga, mis peaksid olema üsna lihtsasti loetavad ja kiiresti läbi saama, läks peaaegu kolm nädalat aega. Ise veel imestasin, et miks see nõnda palju aega võtab, sest enamasti on selle kirjaniku - Darja Dontsova - raamatud ühe õhtuga loetavad.
Arutlesin mis ma arutlesin, lõpuks jõudsin arusaamiseni, et asi oli selles, et raamatud sisaldasid endas janti - üks jant ajas teist taga. Ja mulle jandid sugugi ei meeldi. Need konkreetsed lood olid lisaks kõigele muule veel laialivalguvad ka. Niiet, oodatud lugemismõnu jäi täielikult saamata ja sisuliselt tuli mul ennast neist raamatutest läbi närida.
Aga sellega sugugi ei piirdu mu viimaste nädalate jantide elamused. Käisin siin ükspäev ka ooperit vaatamas, puhas klassika nimega "Aida". Ja kui esimese vaatuse järel tundus mulle, et üle võlli keeramisega oli liiale mindud ja tulemuseks oli labasus, siis teise vaatuse lõpuks leidsin juba, et laval toimuv jant segas mind nõnda palju, et lülitasin selle enda jaoks välja ja võtsin parima osa, st siis muusika ja laulu, ega lasknud ennast segada sellest, mismoodi ooperilauljad laval liikusid ja mida nad seal tegid.
Nõndamoodi ma siis mõtlengi, et mis mul viga on - ei sobi üks ega teine, ei kõrgkultuur ega lihtlabane meelelahutus. Olen vist tõesti liigselt oma mulli sees ega saa sealt välja. Ja (mulle) sobivaid elamusi on aina keerulisem leida...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar