Ma püüan mõista, tõesti. Nii palju, kui ma ümberringi vaatan, nõnda palju ma seda ka näen, et inimesed ilma alkoholita ei saa ja ei oska ja ei taha. Ja nõnda ma püüangi mõista, milles peitub alkoholi võlu.
See küsimus on mu peas küpsenud tükk aega, sest isegi need, kes on rääkinud, et nad alkoholiga mingit kokkupuudet omada ei taha, on ühel hetkel öelnud, et isutab selle järele. Või siis mõni teine, kelle praegust eluperioodi pidasin alkoholivabaks, on öelnud, et pole nad nii puhtad sellest midagi, on ette tulnud hetki selliseid ja teistsuguseid, mil on ka alkohol, küll vähestes kogustes, aga siiski, nende juurde tee leidnud.
Mina, kelle jaoks jätkuvalt parima maitsega jook on vesi, püüangi aru saada, mis on see võlu, mis inimesi alkoholi juurde tõmbab. Minulgi on vahel, haruharva, see tunne peale tulnud, et tahaks. Nüüd aga juba mitmeid kuid pole sellel teemal aga ühtegi isutamist toimunud. Aga mis minus siis seda tõmmet tekitanud on? Vist lihtsalt tahtmine taaskord proovida - et kas maisteb hea. Võlunud ta mind suurt pole ja nõnda lähebki järgmise korrani see asi.
Aga mis see siis ikkagi on - kas maitse või hetkeline lõõgastumisvõimalus või midagi veel? Kes oskaks mulle selle peale vastata?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar