Alustama peaks vist sellest, et esimeste piltide ajal tulid kohe ette teised "kaasaegselt" lavastatud balletid, mida "Estonias" olen näinud - "Cassandra" ja "Coppelia". Kuna mõlemad balletid on mulle väga meeldinud, siis oskasin avapiltide järel "Shannon Rose'ilt" oodata ainult positiivseid emotsioone. Pettumusel ega igavusel polnud terve etenduse ajal hetkekski ruumi hingamiseks - laval toimuv oli huvitav ja kaasahaarav, muusika värvikas ja kuulama kutsuv.
Tantsijaid laval vaadates valitses peas mõte - kogu keha kontroll. Vahel oli asi balletist kaugel, kuid kehakontroll seda vajalikum. Koreograaf ja lavastaja György Youri Vamos oli pannud tantsijad helisid läbi keha välja elama - selline lähenemine mõjus väga värskendavalt. Samas kumises peas ka teine sõna - plastilisus. Tantsijad tundusid olevat justkui plastiliinist nukud laval, keda vajalikus suunas vormiti.
Hämmastama pani Youri Vamos'e võime omavahel üheks jutuks siduda Jean Sibelius'e erinevad teosed. Minu jaoks oli see esimene tutvus Sibelius'ega ja pakutud valiku põhjal arvan, et peaksin tema loomingut veidi lähemalt uurima, sest valitud muusikapalad olid intrigeerivad ja huviäratavad.
Balletiartistidest tuleb esile tõsta Marina Chirkova't (Rose) ja Linnar Looris't (inglise ohvitser), kes esitasid veenvalt keelatud armastuse ja kire lugu. Marina Chirkova'le tunduvad sobivat veidi traagilised ja haprad karakterid. Linnari pärast aga saigi ju mindud üldse seda balletti vaatama ja jääb üle endale ainult õlale patsutada, et väga õige mõte - Linnar oli tasemel ning inglise ohvitseri olekust oli täpselt aru saada, mis toimub tema sees.
Ütleksin kokkuvõtvalt, et juba tükk aega ei ole ükski pakutud meelelahutus mind nii sügavalt liigutanud - teatrist väljudes olin täielikult ülendatud meeleolus valmis vastu minema ka suurimatele raskustele ja kahtlen, kas mu jalad üldse maad puudutasid!
Tantsijaid laval vaadates valitses peas mõte - kogu keha kontroll. Vahel oli asi balletist kaugel, kuid kehakontroll seda vajalikum. Koreograaf ja lavastaja György Youri Vamos oli pannud tantsijad helisid läbi keha välja elama - selline lähenemine mõjus väga värskendavalt. Samas kumises peas ka teine sõna - plastilisus. Tantsijad tundusid olevat justkui plastiliinist nukud laval, keda vajalikus suunas vormiti.
Hämmastama pani Youri Vamos'e võime omavahel üheks jutuks siduda Jean Sibelius'e erinevad teosed. Minu jaoks oli see esimene tutvus Sibelius'ega ja pakutud valiku põhjal arvan, et peaksin tema loomingut veidi lähemalt uurima, sest valitud muusikapalad olid intrigeerivad ja huviäratavad.
Balletiartistidest tuleb esile tõsta Marina Chirkova't (Rose) ja Linnar Looris't (inglise ohvitser), kes esitasid veenvalt keelatud armastuse ja kire lugu. Marina Chirkova'le tunduvad sobivat veidi traagilised ja haprad karakterid. Linnari pärast aga saigi ju mindud üldse seda balletti vaatama ja jääb üle endale ainult õlale patsutada, et väga õige mõte - Linnar oli tasemel ning inglise ohvitseri olekust oli täpselt aru saada, mis toimub tema sees.
Ütleksin kokkuvõtvalt, et juba tükk aega ei ole ükski pakutud meelelahutus mind nii sügavalt liigutanud - teatrist väljudes olin täielikult ülendatud meeleolus valmis vastu minema ka suurimatele raskustele ja kahtlen, kas mu jalad üldse maad puudutasid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar