teisipäev, 24. aprill 2007

Louise Voss "Are you my mother?"

Kuna uute eestikeelsete raamatute valik raamatukogus pole mõnikord just kõige parem, siis haaran vahest midagi kaasa ingliskeelsete raamatute riiulist. Seekord oli siis selliseks kaasahaaratavaks raamatuks Louise Voss'i "Are you my mother?".

Esimeste peatükkide lugemine läks vaevaliselt - kuidagi ei saanud edasi ja tundus justkui ei jõuaks lugu kuhugi. Kuid samas ei tekkinud ka soovi raamatut käest ära panna. Nüüd, raamatu lõpuni läbi lugenuna, on mul hea meel, et sellist soovi ei tekkinud, sest alguspeatükid olid vaid tausta loomiseks ja olukorra selgitamiseks, lõpus aga läks lugu vägagi põnevaks.

Raamatu peategelaseks on 30. eluaastale lähenev noor naine, kes on adopteeritud ja kelle kasuvanemad hukkusid liiklusõnnetuses ajal, kui ta oli 19 aastat vana. Alates sellest ajast on ta kasvatanud endast 10 aastat nooremat õde.

Lugu saab alguse hetkest, kus ta kohtab metroos väga iseäralikku asotsiaali ning leiab ennast arutlemast oma elu ja peresuhete üle. Selle arutluse tulemusena jõuab ta arusaamiseni, et soovib üles leida oma bioloogilise ema. Mõte peas mõlkumas ei jõua ta kuidagi tegudeni, kuni ühel õhtul tema sõber aitab tal internetist leida midagi - siis jõuab ta otsuseni, et sõber peab aitama tal ema otsida. Kui ta aga mõtte realiseerimise jutuga sõbra juurde läheb, on viimane valmis aitama, kuid ainult tingimusel, et tal on võimalik sellest otsingust teha dokumentaalfilm. Peale mõningat kõhklust annab peategelane nõusoleku ja "emajaht" võib alata. Leitakse 5 emakandidaati, kellest igaühe juures siis käiakse ja uuritakse kas nad on sobivad emakandidaadid. Taustaks käib aga lastejutt, kus väike tibu otsib oma ema ja käib kõigi loomade juures küsimusega: "Are you my mother?" Iga järjekordse emakandidaadi juurde jõudes, kes enam-vähem sobivas vanuses on, tahaks peategelane just sellise küsimuse endast välja paisata. Kuid otsingud on tulutud, sest oma ema peategelane ei leia ja nii linastubki dokumentaalfilm teleris järeldusega, et otsingud küll toimusid, kuid tulemuseni ei jõudnud.

Kuid otsingu tulemusena leiab peategelane endale elukaaslase ja hea sõbra, kellel aitab tutvumise algul sünnitada täiesti juhuslikult vesiaeroobikasse sattudes. Ja siis ühel päeval heliseb uksekell, peategelane läheb ust avama ja ukse taga on mees, kes väga sarnaneb tema kasuisale. Ja siis selgub, et peategelane leidis oma isa (kes nägi telerist emaotsingu filmi), keda ta isegi polnud lootnud leida ja saab teada, et tema kasuisa vend on tema isa ja et ta ema on juba aastaid tagasi surnud. Ja nii on peategelane leidnud küll natuke midagi muud, mida ta otsis, kuid siiski piisavalt, et teada saada, kes ta on ja kust ta tuleb. Ja lugu lõpebki sellega, et ta taaskord näeb meesterahvast, kes oli olnud tema otsingu ajendiks ja ring saabki täis.

"It all will work out in the end!" - ehk lootus, et lõpuks läheb kõik hästi.

Kommentaare ei ole: