Vihm, lõpuks ometi!

Tänane hommik oli mõnusalt positiivne - aknast välja vaadates avastasin, et öösel on vihma sadanud (mitte ainuüksi asfalt polnud märg, vaid ka lombid hakkasid siin-seal silma). Seda sadu ootasin mina juba pikka aega, sest lumi on ju ammu sulanud, kuid kõik ümberringi oli ühtlaselt hall. Ainult vihm oli see, millele suutsin mõelda, mis ärataks maa elule. Möödunud ööl ta siis lõpuks tuligi, peale pikka ootamist, ja paitas oma piiskadega juba ammu janust kisendavat maad.

Ja kas see on ainult minu ettekujutus või ongi nii, et tänase päevaga on kõik ümberringi roheliseks läinud? Igal juhul on nüüd lootust erksamateks toonideks meie ümber! Aitäh, vihmake, maad äratamast!