esmaspäev, 9. aprill 2007

Arthur Miller "Müügimehe surm"

Kuigi etenduse ajal võis sageli naeru kihistada, oli loo alatoon siiski sügavalt traagiline. Ühe mehe, kes oma unistusi realiseerida pole suutnud, elu lugu. Tema pere lugu - alati allaheitlikust naisest, rahulolematust vanemast pojast ning tunnustust otsivast, kuid siiski nähtamatuks jäävast nooremast pojast. "Müügimehe surma" tegevus leiab aset küll 1940-ndatel aastatel, kuid teema on aktuaalne ka tänapäeval - võitlus eneseväärikuse eest, võitlus võimaluse eest elada elamisväärset elu.

Lembit Ulfsak esitas müügimehe rolli kogu selle tragöödiat välja mängides - luhtunud unistused, kusagil sügaval sees hingitsev lootus, võimetus iseennast kontrollida ning vältida konflikti sattumist. Karismaatilise paari moodustasid müügimehe poegi mänginud Mait Malmsten ja Ivo Uukkivi, kelle iga järgmine lavale ilmumine tekitas parajat elevust. Mait Malmstenile sobis hellitatud ja riiaka poja roll suurepäraselt, samas aga oli üllatav näha Ivo Uukkivi, kes mulle on jätnud nö "kõva mehe" (eesti keeles ei kõla see just hästi, ingliskeelne "tough guy" on minu meelest hoopis täpsem väljend) mulje, mängimas nurki pehmendada ja pere lepitada püüdva poja rolli. Mari Lill müügimehe abikaasa rollis äratas ellu ütluse "peksab, järelikult armastab" - kuigi laval polnud abikaasade vahel kordagi näha füüsilist vägivalda, oli vaimne vägivald osa pere igapäevaelust. Kuid vaatamata sellele imetles ja armastas naine oma meest lõpuni.

Kokkuvõtvalt üks kurb lugu, mis võiks samahästi toimuda ka tänapäeval.

Kommentaare ei ole: