Eriolukord ja inimestest eemale hoidmise vajadus on mulle mõnes mõttes mõjunud ikka väga hästi. Kui need paigad, mida muidu külastan, on nüüdses olukorras pigem välistatud, sest seal liigub palju inimesi, siis mul on tulnud nüüd otsida uusi kohti, kus minna, kus inimestest eralduda. Ja õnneks selliseid kohti on leida, tuleb vaid natuke oma kõhutunnet usaldada ja ongi kohad ja paigad, kus saab täielikus isolatsioonis olla.
Nõnda olen ma praeguse aja mõttes nimetatud "Pärlite püüdmise ajaks", ajaks, mis on pakkunud uusi ägedaid avastusi, mida tavaolukorras olekski jäänud avastamata. Ja lisaks on pakkunud ka uusi vaateid juba teada-tuntud paikadele.
Ja kuigi olen elu ikka hinnanud ja elu poolt pakutavast palju rõõmu tundnud, siis praegu on see tunne iseäranis teravalt tunnetatud - tunda rõõmu selle üle, mida saab, ja võtta sellest, mida saab, maksimum.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar