Eks see ole ammugi teada, et valel on lühikesed jalad. Aga et nad võivad nii lühikesed olla, ei osanud valetajad ise vast arvatagi. Ja kuigi ma päris täpselt ei tea, mida ma sellel hetkel mõtlesin, kui ma otsuse vastu võtsin, siis nüüd, tagantjärele, võin ma öelda küll, et kogu see sündmuste ahel oli plusspunktide kogumine minu arvele.
Esmalt muidugi see vale, mille peale sattusin (minu jaoks polnud see ju teab mis suur üllatus, sest seda, et mulle valetatakse, teadsin juba hetkel, kui vale lendu lasti). Siis see, et ma selle vale väljatuleku peale sugugi teist nägu ei teinud. Ja sealt edasi see, mis ma pärast kõik veel ette võtsin.
See kõik tõestas minu enda jaoks, et ma toimetan kuskil hoopis teisel tasandil, millest tavalistel inimestel pole aimugi. Otse loomulikult andis selline tõdemus mulle tohutult eneseusku juurde.
Üks küsimus jääb aga jätkuvalt õhku: "Milleks?"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar