Silme ees terendab stseen "Kevadest", kus Teele südametäiega sajatab:"Kasi minema!"
Ma ei taha paljusid asju. Näiteks ei taha ma seda, et mu kannatus katkeks ja ma käiks nagu rajutuul ringi ja hävitaks kõik oma teel. Ma lihtsalt ei taha, et asi nii kaugele läheks.
Aga mis see minu tahtmine ikka loeb? Kes ma üldse olen, et midagi tahta või midagi tahtmata jätta? Asjad lähevad nii, nagu teised tahavad ja mina võin olla oma elus sõltumatu vaatleja - see, kellest ei sõltu mitte midagi. Tahaks kuidagi teisiti, aga seda pole ette nähtud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar