Taaskord jõudsin selle seisuni välja. Eks ma ise olin süüdi, sest olin hakanud uurima ja tahtsin rohkem teada. Kui aga juba pihta olin hakanud, siis tulid ka need teadmised, mida olin otsinud. Tulid ja vapustasid mind. Ei-ei, eks see aimdus oli ka enne olemas. Aga nüüd oli kinnitus selle kohta, mis toimunud on ja kuidas asjad on.
Ja ma ei saa sinna mitte midagi parata, et mul läks süda pahaks. Tahtes olla mina ise, tuleb välja, olen käinud kellegi teise jälgedes. Ja asjad, mida ma teinud olen, on kellegi teise tegude koopiad. Kogu see sarnasus ajas aga südame pahaks ja tekkis veelgi suurem tülgastus, kogu olukorra suhtes.
/Kellelegi ma seda juba ütlesin: "Selle asja juures pole midagi normaalset!" Nüüd on aeg ütelda: "See asi on täiesti haige!"/
Hämmastav on see, millised on need asjad, mis seovad, ja need asjad, mis lahutavad. Ja kuidas võib üks ja seesama asi ühel juhul siduda ja teisel juhul lahutada. Vaata aga ja imesta!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar