Udu on midagi seesugust, mis muudab maailma. Tegelikult polegi ju palju vaja, natuke auru panna ringi lendama ja ongi korras. Nii leidsin ennast liikumas udus, kulgemas maanteel, mida olen mitmeid kordi sõitnud ja mis peaks selge olema. Aga udus nägi see kõik hoopis teistmoodi välja ja kuidagi ei suutnud aru saada, kus parajasti olen ja kui kaua veel sõitma peaks. Loodus sai hoopis teistsuguse näo - valgus ja varjud keerasid prisma paigast ära. Ja päris vägev on aru saada, mida võib teha lihtne veeaur.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar