Vahel on hea, kui jääd mingitest asjadest kõrvale. Mingitest sellistest asjadest, mis peaksid olema sinu elu lahutamatuks ja loomulikuks osaks, aga mingitel põhjustel ütleb sisetunne sulle, et neid asju tõeks ei saa. Ja nii on ka minul olnud ühe sellel aastal kedranud looga, mille mitmest etapist ma teadlikult eemale hoidsin. Viimaks siiski mõtlesin, et olgu, see on oluline hetk, selleks hetkeks pean ma kohale minema. Läksin ja sain aru, et sisetunne ei petnud mind sugugi. Kuigi sel hetkel olid otsustamise põhjused teistsugused, oli mul hea meel, et tegin just niisuguse otsuse. Samamoodi see viimane otsus - tehtud küll pigem isiklikest põhjustest ajendatuna - näitas läbi selle, mis pildimasinasse jäi, väga selgesti, et ma ei oleks tahtnud seda kõike lähedalt näha.
/Ja ma siiralt imetlen inimesi, kes suudavad tervet mõistust säilitada, kui nende ümber sähvivad pidevalt kaamerate välklambid ja kogu aeg on keegi, kes tahab intervjuud teha või pilti või autogrammi saada. Kahjuks sattusin ise ootamatult sellise asja tunnistajaks ja minule kõrvalseisjana oli see ikka täiesti talumatu./
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar