kolmapäev, 6. oktoober 2010

Poliitiline korrektsus

Jah, me oleme selles osas ikka väga nõrgad. Me ei oska veel igast lausest ja sõnast välja lugeda seda, mida sealt loeb välja poliitiliselt korrektse kasvatuse saanud inimene. See kõik tuli mulle taas meelde, kui mõtlesin selle peale, mis ma siia kirja panin selle kohta, et ma normaalne naisolevus olen ja huvitun meesolevustest. See on poliitiliselt absoluutselt ebakorrektne. Ja seda vaatamata sellele, et minu arvates on igaühe täiesti isiklik asi, kas ta leiab võluva olevat mees- või naisolevused või suisa mees- ja naisolevused, sõltumata sellest, millisest soost ta ise parajasti juhtub olema.

Aga minnes nüüd tagasi poliitilise korrektsuse teema juurde tuleb mul ära rääkida see lugu, mis minuga juhtus ühes tsiviliseeritud Euroopa riigi pealinnas. Tegevuskohaks siis hotell ja selle vastuvõtt. Osatäitjateks siis hotellitöötaja ja mina. Teema käib siis selle ümber, et hotellil oleks vaja mingit garantiid, sest sellest, et hotellis ööbimise eest on juba tasutud, ilmselgelt ei piisa ja iga üksik hotellikülastaja on juba ette hotellile kahju tekitaja (ääremärkusena olgu lisatud see, et antud hotellis, selgus hiljem, pole hotellitoas isegi minibaari, mida tühjendada). Minu käest soovitakse krediitkaarti saada, mida ma, püüdes õppida teiste inimeste vigadest, ei taha kuidagi endal olevat tunnistada. Toimub pikk vaidlemine ja 20-eurose rahatähe väljapakkumine deposiidiks (nõutud 100 euro asemel).

Hotellitöötaja: "(See) ei ole normaalne!"
Mina: "Mina tõesti ei ole normaalne."
Hotellitöötaja: "Ei-ei, teiega on kõik korras, see olukord ei ole normaalne!"

Ja sellise poliitilise ebakorrektsuse õrna kahtluse peale sain üsna kohe hotellitoa uksekaardi ja ka deposiiti polnud korraga vaja.

Kommentaare ei ole: