Eile sain jälle omal nahal tunda seda, et elu ikka leiab oma tee, kuidas asju korraldada. Kui ta sunnib Sind tegema asju, mida Sa ise teha ei soovi, siis ta annab Sulle tasuks vaeva eest midagi, millest Sa unistanud oled ja mille vaid enda teadvusesse oled soovina jätnud.
Samuti tundub lugu olevat juhul, kui midagi väga ihkad - ihaldad küll, aga seda Sul saavutada ei õnnestu. Kui aga oled otsustanud, et olgu, ma siis loobun sellest unistusest, siis lükatakse Sulle seesama ihaldusobjekt justkui õrrituseks taaskord teele ette. Ja nii tulevad inimeste juurde, kes eriti ei mõtle ühe või teise asja peale, just need asjad, mida keegi kõrvalt kadestab. Samas aga inimene, kes neid ihkab, jäetakse lihtsalt ilma ja pika ninaga vahtima.
Niimoodi olen mina aru saanud elu irooniast. Kuid eilne soovi täitumine näitas, et vahel on elu iroonia väga nauditav!
2 kommentaari:
räägitakse jah, et kahjurõõm see kõikse suurem rõõm pidi olema:-D
a.
Jah, võib-olla oli see tõesti "kahjurõõm" - st esmalt oli kahju, et näed, see soov täide ei lähe ja pärast oli rõõm, et ikka läks!
Postita kommentaar