Ilusaid momente elus on nii palju, et üsna tihti avastan, et silmad on mul märja koha peal, sest vähimagi üleva hetke puhul leian pisaraid mööda põski alla voolamas. Sellisel puhul on kohe hea nutta - lasta head emotsioonid endast läbi ja veenired mööda nahka alla veereda.
Õnneks on need vaid õnnepisarad. Samas ei suuda ma meenutada, millal viimati oleksid pisarad kurbust väljendanud. Ilmselt on siis kõik väga hästi, et nutujoru ajamiseks pole vajadust tekkinud. Loodan, et see läheb sedasi ka edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar