Liikluskultuuritusest pole enam vast mõtet kirjutada - seda teavad, näevad ja tunnevad omal nahal kõik, sest ilma liiklemata ei pääse meist keegi. Kuidas on aga lood liikluskorraldusega? Ega needki lood paremad pole.
Täiesti hämmastav on minu jaoks praegu Sõpruse puiesteel toimuv. Terve suve oli kinni Sõpruse puiestee, Vilde tee ja Sütiste tee ristmik. Väga tore, et see nüüd kenasti ja veel enne tähtaeg valmis tehti.
Kuid miks hakati selle ristmiku ümbruses Sõpruse puiesteed remontima alles pärast eelnimetatud ristmiku avamist? Mis kasu on nüüd sellest, et suur ja lai ristmik lahti on, kui sinna jõudmiseks on tänavad umbes? Tuleb meelde Tartu maantee saaga, kus kolm aastat järjest ühte ja sama teelõiku remonditi ja ümber ehitati.
Ühest küljest saan aru, et asja taga peab olema mingi loogika, kuid teisalt ei mõista, miks ei oleks võinud seda remonti teha siis, kui liiklus kinni oleva ristmiku ümber oli hõre ja remondi tegemine poleks olnud nii takistav. Nüüd siis olen teist nädalat peamiselt bussiga sõitja, kuid siiski leian hommikul autoga tööle asudes taaskord ummiku kohast, kust see kevadel pärast ristmiku sulgemise esimest nädalat kadunud oli.
Kõige vahvam on see, et Sõpruse puiesteega paralleelne Mustamäe tee on samuti remondis - kuigi sellest remondist saan ma veel aru, sest seal oli suur koormus peal, kui Sõpruse-Vilde-Sütiste ristmik kinni oli. Samas on minu teada jätkuvalt remondis ka Nõmme tee algus - teine Sõpruse puiestee paralleeltänav.
Liikluskorralduse uus tase on aga saabunud Akadeemia teele, kus on kenasti joonitud maha pöörderead, kuid neile ridadele keeramiseks peaksid olema autol kõik neli ratast keeratavad - siis saaks neile keerata täpselt joone järgi. Kuna aga minu autol selliseid rattaid pole, siis pean paratamatult üle pidevjoonte sõitma, et võimalikult kiiresti saada otsesõitjatelt eest ära.
Ja üks vahvamaid asju, mis üldse olla saab liikluskorralduse juures - need on eikusagil lõppevad teed. Nii tehti Murastest Tabasallu kena ja ilus jalgrattatee, mis lõpeb Tabasalu mäest alla sõites täpselt niimoodi, et see, kes teab, et kurvi taga tee järsu pöörde kivide vahelt teeb, see saab ilmselt asjaga hakkama, esimest korda sõitja aga on õnnega koos, kui selle eikusagil (kallaku peal) lõppeva tee otsast jalgrattaga alla sõites terve nahaga pääseb. Samuti tundub lugu olevat ka Pirita teele rajatud ühistransportirajaga - lõpeb Russalka juures ära ja edasi vaadaku bussijuht ise, kuidas saab.
Kritiseerida on lihtne küll, aga ilma ka ei saa, sest siiski tuleb liikluses ringi toimetades vahel ette olukordi, kus tunned, et liiklus ühes või teises kohas võiks siiski teisiti korraldatud olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar