Mida teha, kui loed Internetist uudist, et Sinu pangal on elektroonilised kanalid otsad andnud ja pole selge, kas pangakaardidki töötavad, rahakotis aga lebab 10-kroonine rahatäht ja ees on ootamas lõunale minek? Mis muud raskel ajal ikka teha, kui püüda kümne krooniga hakkama saada ja leida endale kõhutäidet.
Selline sundolukord pani mind arutlema teemal, kuidas on meil hinnad muutunud ja millised on üldse võimalused leida endale valmistoitu kümne krooni eest. Kuna rahaline olukord oli piiratud ning polnud teada, kas seda ka leevendada õnnestub, suundusin lähime poe poole - kuskil söögikohas sellise raha eest küll süüa ei saa, vähemalt pole mulle kusagil sellise hinnaga toidud silma hakanud. Poes aga leidsin, et selle raha eest saaks täiesti korralikult süüa - nt taimetoitlase risoto kilohind oli 34.- krooni ja nt 200-grammise koguse ostmisel oleks jäänud veel raha ülegi magustoiduks mannavahu ostmiseks. Seega oleks kümne krooniga saanud suisa kahekäigulise lõuna! Samuti oleks saanud olukorra lahendada mõne pakisupiga, millele siis sooja vett peale valades oleks soe söök kohe võtta olnud.
Aga kogu see proovimine jäi ära, sest sularahaautomaat jagas lahkelt raha ega teinud õnneks seda nägugi, et tal oleks plaanis keelduda sularaha väljastamisest. Kuid mõtted kümne krooni väärtuse ja kasutusvõimaluste üle mu peas ketrasid ennast edasi - jõudes juba välja selleni, et kunagi kauges tulevikus peaksime me liituma euroga. Endamisi tõdesin siis kurbusega, et ega siis vist arvatavasti alla ühe euro maksvaid asju kusagilt leida pole - igal juhul oleme sellel suunal pikkade sammudega teel.
Sularahakriis sai siis selleks korraks ületatud, aga tänan panka selle kogemuse eest ning võimaluse eest natuke pikemalt mõelda selle peale, kui mõtlematult palju raha ikka iga päev kulub ja kuivõrd kokkuhoidlikult oleks võimalik läbi ajada!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar