... mõnuleda, mõnuleda ja veelkord mõnuleda.
Seesugune oli mõte mu peas ühel kenal suvehommikul. Sel hommikul, kui mitmeid päevi oli juba igasuguseid vahvaid asju tehtud ja välja mõeldud (küll pulmas ja sünnipäeval käidud, küll pulmaettevalmistustes osaletud ja aega iseenda vajaduste rahuldamise tarvis võetud). Sel hommikul, mil mind ootas vikatiga niitmise koolitus ja sellele järgnev loomaaiakülastus, edasisest elukavast vaatasid vastu Hiiumaareis, lemmikspordialaga tegelemine ja hülgevaatlusretk.
Nõnda siis leidsingi, et olen juba üsna palju mõnuleda saanud, aga ikka oli see tunne, et tahan veel. Nõnda ma siis jätkasingi samal kursil: mõnuledes, veel mõnuledes ja veelgi enam mõnuledes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar