Hakkasin mina täna mingi hetkeemotsiooni ajel vaatama endale kummikuid, loomulikult internetipoest. Ja lappasin siis ühe- ja teistsuguseid pilte kummikutest, kui korraga tabas mind mõte: "Miks te ainult lastele teete selliseid vahvaid ja toredaid kummikuid?"
Tunne selle asja juures oli see, et nii ilusad kummikud olid need, mis olid laste suurustega, aga kui suurusnumbrid juba hakkasid vedama täiskasvanute suunas, olid valikus olevad kummikud ikka suhteliselt näotud ja inetud. Oli küll nö stiilikummikuid, aga needki polnud just kõige kaunima disainiga.
Nõnda ma siis hakkasingi mõtlema, et mine tea, kas see on mingi eriti spetsiifiline asi, et täiskasvanute jaoks peavad asjad eelkõike olema praktilised. Aga kuhu jääb siis ilumeel?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar