Kuulsin juba mitmest allikast seda, kuidas ma toimima peaks. Ja ega mul siis polnudki muud teha, kui võtta kätte ja proovida. Teemaks oli see, kuidas pinksipalle taas terveks ja ümaraks saada. Lugu pidavat siis seesugune olema, et tuleb palle keeta ja siis taastub nende esialgne kuju. Ega polnudki muud teha, kui vesi keema ajada ja katkised pallid. mida oli juba üksjagu tekkinud, vette. Esialgu ei paistnud mingit progressi ega arengut, kuid nagu alati, tuli olla kannatlik. Peagi taastus pallid esialgne ümar kuju, enam-vähem täielikult. Mõni pall aga keeldus ümaraks muutumast ja peagi selgus ka põhjus - nendes pallides olid mõrad sees ja keetmise tulemusena sain munakujulised lapergused pallid, milles vesi sees. Pole lugu, küll nendegagi midagi lõbusat ette saab võtta.
Ja nõnda mul siis podiseski täna pliidiplaadil veidi teistsugune keedus, kui seda tavaliselt oodata võib. Eraldunud lõhna põhjal oleks võinud arvata, et mul on avatud uus keemialabor.
Kõige vahvam on aga see, et on olemas targad lapsed, kes oskavad nõu anda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar