Kuigi see, et Eestimaa loodus on imeilus, on ammuteada fakt, siis teadmisest ainuüksi ei piisa ja aeg-ajalt tuleb ise loodusesse minna ja kinnitust saada, et see tõesti niimoodi ka on.
Kuna on suvine aeg ja kodus konutada on küllaltki tüütu ning randa kohe kuidagi ei kutsu, siis sai otsustatud, et tuleb metsa minna. Metsa leidub ka siinsamas käe-jala juures, kuid siiski tahaks avastada uusi kohti ja nii saigi lähemaks tutvuseks välja valitud Majakivi - Pikanõmme looduse õpperada, mis asub Juminda poolsaarel.
Rada oli mõnusalt vaheldusrikas - küll oli paksu ja hämarat metsa, siis jälle lagedat raba, lopsakat sood ja liivast männimetsa. Raja servas olid abilisteks infotahvlid, mis aitasid kohapeal selgeks teha nii mõnegi taimeliigi. Silmaga nähtavalt olid üksteisest eristatavad ka soo ja raba - kui soo hakkas silma lopsaka taimestiku ja päris toekate puudega, siis raba oli suhteliselt lage. Ronimishuviliste jaoks oli rajal kaks rõõmuallikat - Majakivi ja vaatetorn. Esimene on Eesti suuruselt kolmas rändrahn, mille kõrgus on 7 meetrit - sellise kivi kõrval seistes tundsin ennast küll pisikesena. Kivi otsa ronides sai sellest kõrgusest aga omamoodi aimu - maapind tundus väga kaugel olevat. Vaatetornist avanes aga ilus vaade rabale ja üle metsa paistas ka meri kätte. Samuti oli kaugemal silmapiiril märgata Tallinna teletorni ja Muuga sadama rajatisi. Rajaäärses looduses avaldasid enim muljet rikkalikult õitsevad sookailid, metsaalune "lumi" (valged vatitupsud maas ja puudel) ning sipelgalõvi. Viimast ei õnnestunud küll oma silmaga näha, kuid siiski olid liival näha kohad, kus sipelgalõvid pesitsesid - lehtreid oli terve luide täis.
Kui nüüd retk loodusesse kokku võtta, siis oli mõnus aeg linnulaulu, hea ilma ja värske õhuga!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar