Sõltuvus internetist või internetisõltuvus?

Ma olen nii laisk - olen praktiliselt kogu oma elukorralduse kandnud üle internetti. Kui on vaja kontserdipileteid osta, leian imekiiresti üles piletimüügiga tegelevate firmade leheküljed. Kõik rahaülekanded teen internetipangas. Ka plaadipoodi minek tundub üksjagu keeruline tegevus ja nii ongi lihtsam heliplaadid endale internetist kodusesse postkasti tellida. Reisile minnes otsan piletid internetist, samuti broneerin sealt öömaja. Seltskondliku transpordi piletid omandan jälle, üllatus-üllatus, internetist. Ajalehti näen paberkujul haruharva ja peamised uudised saan taaskord sellestsamast internetist. Kõige selle krooniks kasutasin viimati ka e-valimiste võimalust - e-valimiste mugava ahvatluse kõrval tundus kohalik valimisjaoskond liiga kaugel olevat.

Ja nii see sõltuvus iga päevaga aina suureneb. Ilmselt olen peagi suhteliselt saamatu, kui peaksin kusagil "reaalselt" midagi tegema. Interneti vahendusel on kõik tegevused tehtud lihtsaks ja mugavaks ilma laua tagant tõusmata.

Kuid interneti meie igapäevaellu trügimisel on ka oma varjuküljed. Mina võin ju lasta ennast internetisõltuvusest kanda, sest ühenduse võimaluse leian alati. Kuid millegipärast arvab enamus kohalikke äritegelasi, et kõik inimesed ongi kogu aeg otsapidi internetti ühendatud ja nii leiabki nende tegemiste kohta infosaamise peamise allikana interneti. See, mida silmas pean, on, et võiks kaaluda ka alternatiive meile nii igapäevaseks saanud internetile, sest VEEL ei ole me kõik internetiga ühendatud!