Olin siis lõpuks nii tubli ja sain oma luuletused paar päeva tagasi trükikotta ära saadetud ning täna anti mulle teada, et trükised on valmis. Hetkel pole mul aega neile järele minna, kuid homme saab olema üks ütlemata ärev päev - vaimustav tunne, et pikalt venitatud projekt on viimaks lõpule viidud ja valmis "toodangu" lehed vastkuivanud trükivärvi lõhna levitamas. Kujutan juba ette, kuidas lähen, liblikad kõhus, oma "teost" kätte saama ning milline võib olla see võidukas tunne, et sain sellega hakkama - üle oma valehäbist, häbelikkusest ja soovist jätta need "lapsed" vaid endale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar