kolmapäev, 28. märts 2007

Boriss Akunin "Teemantvanker"

Olen alati imetlenud inimesi, kes oskavad kirjutada - pikalt ja põnevalt (ka ise olen proovinud proosaga kätt, kuid mingil hetkel jooksevad mõtted lihtsalt puntrasse - lühidalt väljendamine tuleb mul enda arvates palju paremini välja). Üks selliseid kirjanikke on Boriss Akunin, kelle romaani lugema asudes võid enam-vähem kindel olla, et kirjutatu haarab Sind peagi endasse.

Eile õhtul lõpetasin Akunini järjekordse eesti keelde jõudnud romaani "Teemantvanker". Raamat oli nii põnev, et kuidagi ei suutnud seda käest panna ning toimus äge võitlus lugemissoovi ja peale tikkuva une vahel. Kuid pinge hoidmisega oli kenasti vaeva nähtud - kui hakkas juba tunduma, et lõpplahendus on käes ja otsad sõlmitakse kokku, keerati kogu lugu pea peale ja kõik algas jälle otsast peale - ja uni oli sunnitud taanduma. Kuigi teadsin, et vastus kõigile küsimustele saabub viimasel leheküljel, tuli pakutud lahendus ikkagi paraja üllatusena.

Kommentaare ei ole: