neljapäev, 8. märts 2007

Kevad!

Ärkasin hommikul linnulaulu peale ja tundsin, et nüüd on tõesti kevad käes (formaalselt on kevade alguseni küll 2 nädalat aega, aga see pole oluline). Tunnet süvendasid veelgi tõusva päikese kiired naabermajadel.

Nalja tegid YLE1 hommikused ilmateateuudised, mis näitasid, kui palju kuskil Soomes veel lund on - Põhja-Soomes oli vastav näit üle poole meetri. Selle uudise peale viskasin siis pilgu mu koduaknast nähtava mäe peale ja pidin kõva häälega naerma hakkama - mäel olnud lumest polnud peaaegu midagi alles jäänud. Ja nemad räägivad lumepaksusest!

Kui lõpuks õue jõudsin, tundes, et väljas on mõnusalt soe, hiilis kevadetunne ka südamesse. Päike säras juba kõrgel taevas ja kevadetunne muudkui süvenes. Ja kui jõudsin meie kohaliku ojani, siis sai kevad minust täielikult võitu - pardid lasid ennast möllavatest kevadvetest kanda ja paistsid täiel rinnal nautivat pakutavat atraktsiooni.

Nõmmel bussi oodates mõistsin aga, millest see Soome ilmateade rääkinud oli - bussipeatuse taga oleva maja hoov oli täielikult lumekatte all ja kuskilt otsast ei paistnud, et lumi sulama hakkaks. Siit ka moraal - ei tasu teha ennatlikke järeldusi, kui pole olukorraga põhjalikult tutvunud.

Aga pea see lumi sealt ka ei sula ja minu kevadetundele ei teinud see teadmine midagi - hingasin sügavalt sisse ja olemine oli mõnus ning kerge (nagu kevadeti ikka).

Kommentaare ei ole: