reede, 2. märts 2007

Plirts-plärts, käes on märts

Juba üleeile, so veebruari viimasel päeval, tuli mulle meelde jupp ühest luuletusest: "plirts-plärts, käes on märts" - sest tänavad olid vett täis ja tõesti plirtsus ning plärtsus kõik ümberringi. Tänaseks hommikuks on olukord juba veidi kuivemaks muutunud, kuid soojad ilmad teevad siiski oma töö ja lumest pole varsti enam midagi järel.

Kõik kisub kevade poole - hommikul ärgates on väljas juba valge ja õhtulgi ei poe päike enam nii varakult peitu. Ja ka inimeste häältest ja olekust on tajuda, et kevadine ärkamine on kohe-kohe kätte jõudmas.

Häbiga pean tunnistama, et ka see talv läheb mööda nii, et talverõõmud jäävadki nautimata - ei ole ma jõudnud suusarajale, ei ole ma kelgule saanud, et mäest alla lasta. Lohutuseks jääb hinge vaid lubadus, et järgmisel talvel olen tublim ja käin nii kelgumäel kui ka suusarajal. Seda, kas lubadusest kaugemale jõuan, näitab vaid aeg!

Kommentaare ei ole: