Tuligi teine pool päevast ja sai näha ja vaadata veelgi inimesi. Ja veelgi süvenes see hommikupooliku teadmine. Nii kummaline on vaadata neid inimesi, keda oled justkui teadnud ja tundnud ja samas saad aru kuivõrd võõrad nad on. Ja nii tore on anda võimalus uuteks tutvusteks ja uute inimeste sisse vaatamiseks. Samas seda enam tajudes, et niivõrd kaugel eemal oled sellest "ühendavast" ringist. Aga, oli ka positiivseid üllatusi, iseäranis vanemate inimeste poolt. Ja muidugi päevanael, et ma polevat üldsegi vananenud ja ühtegi kortsu mul ka näos polevat. Kui selle peale naljaküsimus küsiti, et mis kreemi ma kasutan, sain ausalt vastata, et polegi mingit kreemi kunagi kasutanud ega kasuta ka praegu. Või siis kompliment sellel teemal, et mulle oleksid inimesed pakkunud vanust kümme aastat vähem, kui ma tegelikult olen.
Mis siis veel? Päev pakkus mulle ka sellise elamuse, et mind kahel korral korralikult läbi noomiti - mul läks sellest lõpuks süda korralikult pahaks, sest see tundus niisuguse sundimisena, mida ma pole juba aastaid tundnud ja see oli lihtsalt õõvastav. Siis veel sinna juurde ninapidi kokku sattumine inimesega, kes on üks ebameeldivamaid inimesi, keda ma kunagi tundnud olen, ja siis temaga jutuajamine, arusaamisega, et meil ei ole mitte millestki rääkida. Ja siis üks ootamatu õrnusehetk inimeselt, kellelt seda oodata ei oleks osanud - võib-olla vanade aegade mälestuseks, võib-olla lihtsalt niisama, sest tekkis selline hoidmise tunne (ja aastatetagune haigettegemine sai ühe hetkega pühitud, nüüd ehk said need energiad heaks).
Ja päeva üks suurimaid kogemusi seisnes selles, et oma ringis oli palju rääkijaid, aga kuulajaid sugugi mitte - missugune kontrast nädalataguse seltskonnaga! Sain taaskord tunda seda tunnet, mis tähendab see, kui poole lause pealt tuleb oma jutt lõpetada, sest mõistad, et vestluspartner ei kuula. Ja ometi tundus, et inimesed tunnevad huvi, aga sellist pinnapealsust ei oleks ma oodanud. Seda enam muidugi on heameel vaadata iseenda peale ja mõelda, et olen õppinud asju kõrvalt vaatama ja et mulle saab üsna kiiresti selgeks see, mis toimub ja mis on inimeste tegelikult eesmärgid ja sihid ja mõtted.
Ja pidu peab olema inimeses eneses ja seekord piisas ühest laululoost, et saada see õige tunne kätte:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar