Sattusin täna vaatama pilte, mis olid tehtud Urmas Sõõrumaa 55. sünnipäevapoest ja mind pani ikka korralikult ahhetama kuivõrd haige võib ajakirjandus olla. Läbi aknaklaasi tehtud pildid, see on ikka tase omaette. Kui ajakirjanikke pidusse ei kutsutud, siis on ju aru saada, et inimese selge soov on privaatsus - ja sellist luksust võiks ju ühel sünnipäevapeol ometi olla? Aga, ma olen asjadest loomulikult valesti aru saanud, nagu alati - kõmufotograafi eesmärk on ju saada intrigeerivaid pilte, olgu siis kasvõi läbi aknaklaasi. Aga, ühtegi intrigeerivat kaardit mina küll ei näinud, pigem oli tegemist mittemidagiütleva piiluva galeriiga.
Kõige paremad pildid muidugi olid sünnipäevalapsest endast - kes ennast "osavasti" varjata püüdis. Aga, paras komejant see kõik, asi siis sedasi reageerida pole. Ja loomulikult tekib küsimus, vähemalt minul, et miks sellised pildid üles avaldatud on? Kuid mõistan, et see läheb minu eelmise, eksliku maailmavaatelise arusaamisega kokku nii ehk naa. Kuid teisest küljest jälle: ma ju ometi vaatasin neid - eks ikka selle jaoks sellise galerii avaldamine...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar