Viimased nädalad on pakkunud hulgaliselt võimalusi pettuda inimestes. Nii nendes, kes on lähemal, kui ka nendes, kes nii lähedal pole. Aga ühe tõdemuseni on see kõik välja viinud küll:
Selleks, et inimestes mitte pettuda, ära oma nende suhtes mingeid ootusi, ära oota, et nad võiksid käituda, nagu sina arvad ja õigeks pead.
/Siia juurde üks välja öeldud konstateering 13. ja reedest: minusuguseid inimesi on maailmas väga-väga vähe. Sellele eelnes ja järgnes üks totaalne armastuse ring ja palju hoolivaid inimesi, kes mind oma heade sõnadega lihtsalt üle valasid - sellega viisid nad mu muidagi totaalsesse pisaratevalamisse, aga eks niimoodi selle asjaga on./
Samuti on viimased nädalad näidanud mulle suurepäraseid inimesi: sirgeselgseid, julgeid, otsekoheseid, teiste eest seisvaid, põhimõttekindlaid. Ka selleks oli vaja seda kõike, et teada saada, milliseid suuri inimesi on mul au tunda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar