On reede õhtu ja inimene, kelle otsus mõjutab minu toimetamisi ja tegemisi lähiajal, ütles mulle sedasi: "Ma olen oma otsuse teinud, aga ma teen selle teatavaks alles järgmisel nädalal."
Jah, ma tean, et igaüks teab ise, kuidas ta omi asju teeb ja millal ta neid täpselt teeb, aga minu jaoks on praegu selgeks märgiks inimesest ja tema väärtusest see, et ta arvas, et oma otsusest ta mulle veel ei räägi. Kas see oli karistus või hoopis hoolimine-hoidmine, seda ma praegu ei tea. Igal juhul tean ma seda, milline on minu edaspidine suhe selle inimesega. Eks ma olin ennegi valmis sellisteks asjadeks ja aimasin, et mingisugune jura tuleb. Nüüd olen kinnitust saanud teadmisele, et minu inimeste tundmine on ikka päris hea.
See ei tühista hetkekski ära minu küsimust, miks inimene minuga niimoodi mängib.
Ja eks süüdistada on mul vaid iseennast - kui lõin talle võimaluse, siis tema asi on seda võimalust kasutada, kui ta vaid piisavalt tark on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar