Olen ikka olnud seda meelt, et mingid asjad tuleb võimalikult kiiresti ära teha. Et ei jääks hinge peale kripeldama või siis sootuks tegemata. Nii olin sellel teemal ka väga kiire toimetama. Ikka ja jälle peale käimas, et asi ikka edasi liikuda saaks. Ja peagi tuligi vastus kätte, miks mul nõnda kiirustada oli vaja - aeg oli otsa saamas, kuigi ma seda ei teadnud, oli siiski kusagil mul see tunne olemas, et on vaja rutata, sest varsti võib hilja olla.
Tuleb meelde, kuidas mu kuklas tiksus kogu aeg fraas: "Ära jää hiljaks, ära jää hiljaks..."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar