Kui kirjutamises on pikk paus sees olnud, siis võiks ju tekkida vajadus kirjutada. Aga kui ei ole seda va kirjutamise tunnet, ega siis ei kipu ikka kirjutama ka. Kirjutamine peab olema lihtne, loomulik, voogav ja sõnade enese seest välja valav. Kui ennast sundima peab, siis ei tule kirjutamisest mitte midagi välja.
Ühte asja aga tahaks ma siiski kirjutada, just praegu tundub, et tuleks see asi üle vaadata, sest justkui on olemas see energia, et nüüd just tegeleda selle kirjutamisega. See on pooleliolev lasteraamat, millega tegelemisele praegu mõtlen. Kas on see vajadus pageda kuhugi, kus kõik on hea ja ilus või on see midagi sootuks muud, kes teab. Eks siis paistab, kas ma ta reaalselt ka kätte võtan ja temaga tegelema hakkan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar