neljapäev, 6. mai 2010

Vaid pool tundi

Nüüd saan aru. Saan aru sellest, kuidas mõned inimesed suudavad vastu panna sellisele tempole ja tambile, mis kõrvaltvaatajale tappev tundub. Kui on olemas selline intensiivne ja kiire enese mahalaadimise/väljalülitamise võimalus, siis on kõik selge. Võtad pool tunnikest, kerid adrenaliini lakke ja ongi mõtted tuulutatud ja vaim taaskord värske. Eks mõnel juhul on võimalik asja ka kiiremini ajada. Aga mulle sobis see poole tunni variant täiesti. Täielikult unustada kõik muu, mis ümberringi toimub, ja lihtsalt nautida seda, mida parajasti pakutakse. Väga viis!

Kommentaare ei ole: