esmaspäev, 24. mai 2010

Tuulevaiksel päeval...

Ma ei oleks kunagi arvanud, et võin jõuda sellisesse seisu. Sellisesse seisu, et vaatan trotsiga merd ja kirun puuduvat tuult. Midagi pole teha, kui kõik sõltub asjaoludest - kui on tuult vaja, siis ei saa hästi leppida sellega, et teda pole. Aga eks kõik sõltub vaatenurgast, sest siin oli olukord, kus olid inimeste erinevad soovid ja tahted - mina sain, mis mina tahtsin - kui see tähendas, et keegi teine ei saanud seda, mida tema tahtis, siis on küll kurb. Aga eks me pea siis oma tahtmisi ühtlustama, siis on ikka ühtemoodi - kas mõlemal hästi või mõlemal halvasti. Ja eks oli siin ju ka üks päev, kus oli just vastupidine vajadus - sai oodatud tuule vaibumist, päris ära oodata ei jõudnudki ja vahepealsele tuulevaikusele järgnes tuul, mis tekitas ühe paraja slaalomiatraktsiooni.

Ja nüüd viimaks on see kauaoodatud tuul siis kohal - öösel käis korra ehmatamas, aga nüüd tuli päriseks ja vist pikemaks ajaks. Ja see meelelahutus, mis mul jäi paar nädalat tagasi reedesel õhtul saamata, tuli täna täiega - lained mühisesid võimsalt ja vett pritsis iga kandi pealt! Väga viis looduse vaatemäng!

4 kommentaari:

viive ütles ...

...siis oli jälle nokk kinni ja kui noka sai lahti, siis jäi saab kinni ja kui saba sai lahti, siis jäi jälle nokk kinni...
Tead ju küll seda lugu varesest ja tõrvatud katusest :D

J ütles ...

Ahjaa, see lugu siis või? No kes siis seda lugu ei teaks... Nokk lahti ja saba lahti, nokk kinni ja saba kinni... Huvitav, kumb mina olen?

viive ütles ...

:D sina oled see saab, kes seal noka ja saba vahepeal on :D

J ütles ...

Tore teada, väga tore teada... Saab on hea olla - väga hea auto ja väga hea lennuk - olen mõlemaga sõitnud :P