Kuulasin Fred Jüssi "loengut" (ta ise ütles just selle loengu alguses, et ta võib küll rääkida, aga loengut ta pidada ei oska) "Pealisülesanded" Ööülikoolis ja ta rääkis nii kenasti sellest, mida inimesel vahel vaja on. Mõte oli selline, et igal inimesel on õigus olla nii, nagu tema tahab. Ja iseäranis peavad sellist õigust kasutama inimesed, kes suurema osa oma elust elavad teiste meele järele (eks meil kõigil ole oma rollid ja kompromissid, mida elus teeme). See oli äratundmise hetk. Ei, mitte seda, et ma teiste meele järele elaksin, aga ma siiski vajan äraminekuid, aega iseendaga, hetki, mil kogu ülejäänud maailm välja lülitada ja olla loodusega isekeskis.
Sama jutu sees oli ka mõte sellest, et peaksime suutma aega peatada ja mõnikord lihtsalt olema. Ka selliste asjadeni olen ma vahel jõudnud, kuid tunnistan ausalt, et olen sellel teemal suhteliselt nõrk. Eks ma püüa õppida ja ärge siis imestage, kui ühel hetkel kuulete midagi seesugust, et istusin kuskil ja kõlgutasin pool päeva jalgu ega teinud midagi. See võib olla kõige sisukam ja mõttekam tegevus üldse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar