Pole vaja teada

Ära uuri elu. On üks selline ütlemine. Väga õige on, see ütlemine. Minagi poleks pidanud uurima. Sest ei ole vaja teada. Miks ja kuidas... See, mida teada sain, oli see, mida olin kartnud. Küsimust, mida küsida tahan, pole ma esitada saanud. Nüüd pean ainult oletama. Kuni saan teada, mis seis on.

Kui kõik on sedasi, nagu ma aru sain, siis võin muidugi hõisata, et ma olen pagana hea inimeste tundja. Ja mõni inimene on iseäranis hästi loetav. Aga mis mul siin hõisata selle üle, kui see tähendab, et kõik see, mida nägin ja välja lugesin, mis tõeks kipub osutuma, on vaid ühe mitte eriti lõbusa loo järjekordne osa.

Õhku jääb veel üks küsimus... Kas ka minul on mingi roll selles asjas, mis toimub? Ma loodan, et ma olen aidanud anda inimesele tagasi usu iseendasse ja näidata, mida ta tegelikult väärt on.