neljapäev, 12. veebruar 2009

Iseennast pragades

No miks on Sul seda vaja? Kas Sa siis ei oska üldse enam suhelda. Inimene tuleb Su juurde, räägib sõbralikult. Ja kuidas Sina vastad? Ikka torgates, ikka teravalt salvates. Milleks Sulle see? Kas tõesti ei tule ühtegi head soojusega lausutud sõna üle Su huulte?

Niimoodi pragan ennast, kui olen taaskord avastanud, et olen lahkele inimesele kurjalt vastanud. Õnneks ta teab, et ma seda tõsiselt ei mõtle (tema mõistab seda pigem naljana), kuid ikka ei saa ma endast aru, mis tingib mu ründava tooni.

Kommentaare ei ole: